Kuidas ravida vigastusi? Ehk vigastus ei hüüa tulles

Tantsijad nagu ka kõik teised sportlased peavad aeg ajalt üle elama spordiga kaasnevaid negatiivseid juhtumisi nagu on vigastused. Sel korral kirjutan meie oma TLÜ/Kalev Tantsutüdrukute kogemustest lihasrebendite, luumurdude ja liigeste sidemete purunemistega. Tüdrukud on oma tantsijakarjääri jooksul elanud läbi lihtsamaid ja raskemaid traumasid ning jagavad nüüd teile oma nippe, kuidas vigastusi ravida.

 

Meie ütleme, et kaks "linnukest" :)

Mida teha lihasrebendi korral?

Rebend tekib venituse ajal lihase ootamatul kokkutõmbel. Kui tekib kergem rebend, siis on keha esimeseks reaktsiooniks valu, seejärel tekib verevalum ja turse. Kui lihas on täielikult rebenenud võid kuulda raksakat ja hiljem tunda vigastatud piirkonnas auku.

Pärast täielikku rebendit tuleb operatsiooniga vigastus õmmelda, aga keskendume sel korral kergemale rebendile, sest seda on ka meil tantsutüdukute seas esinenud.

Selle kurva saatuse on läbi elanud meie tantsija Angela, kes pingutas üle spagaadivõistlusel. Ta lisas omast kogemusest eelmainitule, et rebendi valu oli tunda ka tavalise kõndimise ajal. Angela peab oluliseks vigastusest taastumiseks lihase järk järgulist uuesti venitama hakkamist.

•  lase lihasel puhata
• valu vaibudes venita lihast edasi

Kuna rebendi kohale tekib armkude on oluline end aktiivselt taastada. Vahetult pärast rebestamist soovitab ta anda lihasele puhkust ja vältida uusi traumasid. Ajapikku valu vaibudes tuleb hakata "peale venitama".

Veelgi olulisemaks muutub trennieelne soojendus. Teatud määral võib aidata ka vigastatud koha masseerimine. Lihaskudede venitamisega lahti murdmine aitab elastsust taastada.

• pea soojendust väga oluliseks
• masseeri vigastust

Taastumise pikkus oleneb paljudest aspektidest, aga miinimumaeg on mõõdetav ikkagi kuudega.

  

Vabariiklik Tantsutüdrukute võistlus 2014 Põlvas.

Mida teha hüppeliigese välja väänamise korral? 

TLÜ/Kalev Tantsutüdrukud alustasid sel septembril oma neljandat hooaega ja meie liige Merlin on selle aja jooksul juba kolm korda kipsis olnud. Ta on kogenud hüppeliigese sidemete venitusi, rebendeid kui ka murdu.

Vigastatud hüppeliigese sidemetega sportlane tunneb liikumisel valu, tekib paistetus ja verevalum. Sidemete traumades eristatakse kolme raskusastet, aga tavaliselt on rebend osaline ehk teise raskusastmega. Rebend tekib jala väänamisel või hüppelt valesti maandumisel.

Kohe pärast vigastust tuleb umbes 30 minutiks liigesele peale panna külmakott. Pärast seda liikuda võimalikult vähe ja hoida jäset kõrgel. Kui jalg pannakse kipsi ja see aja möödudes eemaldatakse, tuleks vigastatud piirkonda määrida spordigeelidega. Merlin soovitab ka teha igal õhtul meresoola jalavanni.

• kohe pärast vigastust külma
• hoia jäset kõrgel

Kui hakkad vigastusest paranema, tuleb teha taastavaid harjutusi. Merlin soovitab näiteks panna põrandale kilekott, astuda haige jalaga sinna peale ja püüda kilekotti varvastega talla alla kokku tõmmata. Harjutust tuleks teha järjepidevalt ja mitmeid kordi järjest.

• määri spordigeelidega
• meresoola jalavannid
• taastav võimlemine

Rebendi puhul kestab kipsravi 2-3 nädalat.

 

Trennis tõsteid harjutamas.

Mida teha luumurru korral?

Ma usun, et seda kõik teavad, et luumurru korral tuleb kindlasti arsti juurde pöörduda. Samas on mul endal lugu, kus ma ise arsti juurde poleks kohe pöördunudki, kui treener seda nõudnud poleks.

Tegime trennis tõsteid ja kõikide halbade juhuste kokkusattumisel kukkus üks meie liige mulle peaga nina pihta. Valu võttis kohe põlvist nõrgaks ja ninast vere välja, aga ma ei uskunud, et see päris murru põhjustas. Ei tasu vigastusi tähelepanuta jätta, sest EMOs selgus, et mul on ninaluu murd. Mul on väga hea meel, et mind arstile suunati ja seal ikkagi ära käisin.

ÜLDISELT PÄRAST TRAUMAT:

• Kohe pärast traumat esmaabina panna peale külma (20-30min)
• Taastumiseks teha soojendusprotseduure 

Lisaks soovitas arst näos oleva verevalumi vähendamiseks osta Fastum geeli, mida enne tundsin vaid veenilaiendite vastu kasutatava ravimina, aga sellest hetkest endale silmade vahele määrima hakkasin :) Ja just ninaluu murru puhul soovitan öösel magada selili, et oleks vähem tõenäoline läbi une ninale haiget teha.

Suuremaid luumurde meil ette tulnud pole ja loodan, et ei tule ka.

See on hetk vahetult pärast ninaluu murdmist. Mina see pikali maas loomulikult.

 

...ja veidi kenam tõste.

Kui tahad veel teada, mida oleme tantsijatena läbi elanud, kuidas magame/sööme/lõbutseme, siis kirjuta mulle või kommenteeri blogi postitusi :)

Tehke korralik soojendus ja hoidke end!

Vasaku jala reede. Ehk mida teha kui kõik veab viltu?

Sel korral jagaksin teiega üht elulist lugu, mis on kohe lähiminevikust võtta. Nimelt...mida teha, kui esinemise ajal muusika on väga vaikselt või seda pole üldse, kellelgi esinemisriided maha jäävad või need esinemisel seljast kukuvad. Tantsija eluga tihedalt seotud mured saavad lahatud NÜÜD.

First things first.  Nagu igal aastal, saime esinemiskutse Tallinna Ülikooli vaba aja veetmise võimaluste messile MELU. Kuna oleme ülikooli klubi, siis on TLÜ sündmused meile olulised ja oleme rõõmsad, et saame oma inimestele tantsida.

Mess ja kontaktide loomine sujus, kuni olime laval ja käima pandi meie esimese kava lugu. Mida aga polnud, oli meie kava muusika. Okei, muusika oli, aga see kostus nagu bassikäigud kuskilt kaugest koopast. Hakkasime küll tantsima, aga sel hetkel oli tantsijate peas umbes 100 mõtet.

Mõned neist:

• 1-2-3-4 1-2-3-4, huvitav kas ma teen õigel ajal liigutusi
• okei, muusikat pole, aga anna endast kõik
• naerata!
• huvitav, mida publik sellest nüüd arvab
• piinlik...
• kõik on korras, tantsi edasi!

Tuli spontaanselt tegutseda ja pärast esimest kava jooksime lavalt ära, et tehnilised apsud kõrvaldada ning teised kavad kvaliteetse heliga tantsida. Pärast juhtumit on kõik tantsijad emotsioone täis ja tahavad lava taga kõik korraga endast välja rääkida, aga  tuleb jääda rahulikuks ning probleemi lahendama hakata.

 Kui tuju on halb, siis tasub ikka ja alati seda pilti vaadata. Sobib kokku tänase postituse teemaga. PS! Midagi ei juhtunud, vaid väga õigel ajal on hetk jäädvustatud :)

Eksimine on inimlik ja tol korral oli süüdlaseks katkine juhe... Muidugi oli meil kehv tunne, aga ootamatuid olukordi tuleb osata lahendada rahulikult ja kaalutletult. Samuti on oluline kedagi mitte süüdistada, vaid leida koos lahendus. Kõige parem oleks lasta korraldajatel igal juhul proovida, kas muusika töötab või mitte. Isegi kui on kiire või tantsijad peaksid juba lava peal olema ja tantsima. Lihtne asi, aga kipub meelest minema nii tantsijal kui ka korraldajal. Konkreetsel ülikooli esinemisel saime lõpuks oma kolm kava tantsitud, aga väiksema publikuga kui esimesel katsel. Kui nii, siis nii.

Kuna meil pole eraldi inimest, kes oleks ametilt meie DJ, siis ikka juhtub. Ja on juhtunud tihti ka Kalevi mängudel: jookseme lavale, oleme kava alguse poosis ja muusikat pole. Naerata, ära lase tujul langeda ja proovi järgmine kord uuesti :D Sama nõuanne kehtib ka siis, kui dressikas libiseb tantsu ajal seljast, pluus kerib naba paljaks või saad tõste ajal käega vastu nägu. Ikka juhtub.

Samuti on olnud juhuseid, kui plaat hüppab ja hakkab kava lugu vale koha pealt mängima...mõtle kiirelt, vaata mida teised teevad ja sära edasi!

Angela intervjuud andmas ja meist rääkimas. Promotööst kirjutasin meie eelmises postituses.

Lisaks muidugi need korrad, kui maha ununevad püksid, sahinad, jalanõud ja mis kõik veel. Alati tuleb kasuks võtta kaasa kaks paari asju. Kui endal maha ei jää, siis mõnel saatusekaaslasel võib juhtuda :)

Üldiselt on meil ikkagi rohkem rõõmsaid hetki ja õpime ette tulevate takistustega iga kord aina paremini hakkama saama.

Siin ka kogemusvideo "When life gives you music lemons"

Võite siia kommentaaridesse kirjutada, mida senistest postitustest arvate ja teada anda, millest edaspidi lugeda tahaksite :)

Vähem viltuseid päevi kõigile!

Fotod: TLÜ Fotoklubi, isiklik kogu

Kuidas saada pildile? Ehk hukkamõistvad pilgud ja napid riided

Kuna korvpallitiimide tantsijate hooaeg saab alguse just sügisel, on käes aeg end reklaamida ja leida gruppi uusi tantsijaid. Kirjutan sellest, kuidas võiks enda promomine käia ja kuidas seda tegid TLÜ/Kalevi tantsutüdrukud Tallinna Ülikooli 1. septembri Hoovipeol.

Siin on meie viis lihtsat ja loogilist nippi:

1. Leia rahvarohke üritus, kus jõuad oma sihtrühmani
Tallinna Ülikooli septembri alguse suurimaks sündmuseks oli pärast aktust toimunud Hoovipidu, kuhu hea sõber TLÜ meid esinema kutsus. Tark otsus oli see pakkumine vastu võtta, sest Hoovipeolt oli meil võimalus leida oma sihtrühm- noored tüdrukud, kes otsivad uue õppeaasta saabudes endale kooli kõrvalt tegelemiseks hobi. TLÜ õpilastest suurem osa on tüdrukud ja see aitas suurendada tõenäosust leida Hoovipeolt üles just meile sobivad inimesed.

2. Astu ligi ja jäta märk maha
Järgmine samm on minna inimeste juurde ning nendega näost näkku rääkida. Kuna meil olid tulemas vastuvõtukatsed, siis oli jutule saamiseks olemas hea algus ning saime tüdrukuid audition’le kutsuda. Kui inimene ise konkreetsest pakkumisest pole huvitatud, siis on hea variant küsida, kas tal on tuttavaid, kellele võiks pakkumine meeldida. Kontaktide kogumist soodustaks ka e-mailide kogumine, aga sel korral meil selleks vahendit (ala iPad) kaasas polnud. Selle asemel olime enne üritust valmis teinud flaier’id, mida meist huvituvatele tüdrukutele ulatasime. N-ö märgi jätsime maha ka oma plakateid kooli üles riputades.

3. Ole julge, avatud, sõbralik
Jõuan selleni, et alati tuleb kasuks viisakus ja naeratus. Kui oled tantsija, siis ei peaks seda naeratuse osa mainimagi. Alati on oht saada mõni halvustav pilk, kas mõne eelarvamuse või siis lühikese seeliku tõttu, aga kõigile ei peagi meeldima :) Tuleb lihtsalt julgus kokku võtta ja ligi astuda. Kaotada pole midagi!

4. Kvaliteetne näidis
Kui on võimalus, siis kõike oma müügijuttu saad tõestada, kui näitad reaalselt oma „klientidele“, mida pakud. Ühesõnaga…meie tegime ühe tantsulise etteaste ja näitasime sellega, miks peaks tüdrukud meiega liituma. Muidugi on oluline pöörata tähelepanu, milline sa laval välja näed ja sel korral olime terve ürituse aja enda grupi riietega, et me märkamatuks ei jääks :)

5. Kõikvõimas sotsiaalmeedia
Kuna suur enamik inimesi on Facebook’is ja kasutavad teisigi sotsiaalmeedia kanaleid, tuleb hoolitseda selle eest, et üritusest tehtaks fotosid ja videoid. Kui läheduses fotograafe märgata pole, siis tuleb ise meeles pidada vähemalt telefon taskust välja võtta ja paar klõpsu teha. Meie õnneks olid tol sündmusel oma fotograafid olemas ja kuna esindame Tallinna Ülikooli, siis me ei pidanud ise palju tegema, et piltidele jääda. AGA on oluline paluda, et fotode autorid või sündmuse korraldajad teid ära märkida (tag’ida) ei unustaks :) Kuna TLÜs käib ka palju välistudengeid ja nad on kohati avatumad, kui Eesti inimesed, siis astuti ise meile ligi ja paluti koos pilti teha. Mida veel tahta? Kui keegi teine meid ei märganud, siis selle vene nimega poisi Instagram’i sõbrad igatahes märkasid :)

Kõiki neid punkte saab kindlasti täiendada ja tulevikus võib siit leida täpsustavaid näpunäiteid ja kogemuslugusid, aga olen esimese postitusega avapaugu teinud ja siit saab ainult paremaks minna :)

Seniks...
Head kooliaasta algust!

 

Fotod: TLÜ Fotoklubi, Scult.com